Elektromagnetväljad

Elektromagnetkiirgus (EMK) või ka elektromagnetlained on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena. Sellest koosneb elektromagnetväli.

Elektromagnetkiirguse omadused
Elektri- ja magnetväljad alluvad superpositsiooniprintsiibile, mis tähendab, et kui kaks elektromagnetlainet kohtuvad, siis summaarsesse lainesse annavad mõlemad oma panuse.

Elektromagnetiline spekter
Elektromagnetkiirgust liigitatakse elektromagnetlaine sageduse järgi. Elektromagnetlainete spektri skaala alates väikseimast sagedusest (ehk suurimast lainepikkusest) on järgmine: raadiolained, mikrolained, infrapunakiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus.

Raadiolained on madalaima sagedusega elektromagnetlained, nende ülemiseks piiriks on ligikaudu 300 GHz. Inimkond rakendab neid infoedastusvahendina. Looduslikud raadiolainete allikad on mõned kosmilised objektid, näiteks pulsarid (raadiolaineid kiirgavad magneetilised tähed).

Mikrolained kuuluvad kõrgema sagedusega raadiolainete piirkonda (umbes 0,3–300 GHz). Lisaks infoedastusvahenditele kasutatakse mikrolaineid radarites, raadioteleskoopides, navigatsioonis (GPS) ja mikrolaineahjudes. Kosmiline taustkiirgus jääb mikrolainete piirkonda.

Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mis langeb vahemikku 1–400 THz, piirnedes ühelt poolt punase valgusega (sellest ka nimi). Infrapunakiirgust nimetatakse sageli soojuskiirguseks, kuna inimesele tuttavad “soojad” (ehk ligikaudu samas suurusjärgus temperatuuril kui inimese keha) objektid kiirgavad elektromagnetilist kiirgust, mille maksimum jääb inimsilmale nähtamatu infrapunase kiirguse vahemikku. Tehislikult rakendatakse seda kiirgust näiteks soojusandurites (-sensorites), infoedastuses (optiliste kiudude kaudu) ja öönägemisseadmetes.

Nähtavaks valguseks või lihtsalt valguseks nimetatakse elektromagnetkiirgust, mis on inimsilmale nähtav. Selleks loetakse kiirgust vahemikus 400–790 THz, sagedamini aga väljendatakse valguse spektrit lainepikkuste skaalas, milleks on vastavalt 390–750 nm. Inimene saab suure osa informatsioonist nägemismeele kaudu ehk nähtava valguse abil. Looduslikeks allikateks on näiteks tähed (sh. Päike), leek ja bioluminestsents.

Tehislikult on nähtav valgus kasutuses igal pool, kus on vaja midagi inimsilmale nähtavaks teha.

Ultraviolettkiirgus on elektromagnetkiirgus vahemikus 10–400 nm. Looduslikult pärineb inimese jaoks suur osa UV-kiirgusest Päikeselt, ehkki Maa atmosfäär laseb sellest läbi ainult väikse osa: UV-kiirgus lammutab hapniku ja osooni molekule ning neeldub selles protsessis. Kasutatakse luminofoorlampides, kus UV-kiirgus muudetakse nähtavaks valguseks, ja fluorestseerivate värvidega tehtud kujutiste kuvamiseks (näiteks turvaelementides). UV-kiirgust blokeeriva filtrina kasutatakse päikesekreemi; ka tavaline klaas on UV-kiirgusele suures osas läbipaistmatu.

Röntgenikiirgus (0,01–10 nm) jõuab Maani kosmilistest allikatest, sealhulgas ka Päikeselt, aga Maa atmosfääris see neeldub. Kasutatakse näiteks meditsiinis ning lennujaamade ja riigipiiride turvakontrollides.

Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega elektromagnetkiirgus (vähem kui 0,01 nm). Atmosfäär on selles lainepikkuste piirkonnas läbipaistmatu, aga looduses esinevatest ja tehislikest radioaktiivsetest isotoopidest eralduvale gammakiirgusele jääb inimene avatuks. Rakendust leiab näiteks meditsiiniliste vahendite desinfektsioonis ja vähiravis, olgugi et gammakiirgus ise tekitab vähki. Raadioteleskoopidega kosmoses on võimalik kosmilist gammakiirgust vaadelda, kuna erinevalt maapealsetest teleskoopidest ei sega neid atmosfäär.

Vaata lisa: www.kiirgusinfo.ee

Elektromagnetväljad Eestis

Kes jälgib Eestis elektromagnetilise ohutuse tagamist?

Elektromagnetväljad ja tervis

Kuidas vähendada elektromagnetvälju kodu- ja töökeskkonnas?

Varjestamine ja ekraneerimine peaks olema viimane abinõu! Varjestamist kasutatakse selleks, et vähendada kokkupuudet elektriväljadega ning raadiosageusliku kiirgusega. Magnetväljade vastu varjestamine ei ole võimalik. Tegemist on keeruka protseduuriga, mis eeldab ehitusbioloogi ekspertiisi ning litsenseeritud elektrikut, kes peab värvi ja/või materjali maandama.

Ruumis/hoones sees tuleb vältida traadita tehnoloogiaid, muidu võib kiirgus peegeldada tagasi ruumi.

Varjestatud elektrijuhtmed
Et vähendada elektrivälju, aitab oluliselt kui maja ehitamisel või remondil elektrisüsteemi tehes kasutada varjestatud elektrijuhtmeid. Siia alla kuulub ka varjestatud juhtmega pikendusjuhtmete kasutamine. NB! varjestus tuleb ka maandada, muidu on sellest vähe kasu. Varjestatud elektrijuhe aitab elektrivälja isoleerimisel, kuid magnetväli tuleb takistamatult läbi. Samas, magnetväli kiirgub elektrijuhtmest vaid siis kui tarbimiskoormus on juhtmel taga.

Seinte ekraneerimine
Juhul kui teistpoolt seina kiirgava elektromagnetvälja allikat pole võimalik likvideerida, jääb üle tarvitusele võtta kaitseabinõud: ekraneerivate ja/või absorbeerivate materjalide kasutamine. Ekraan tuleb ka maandada. Selliselt võib kiirgusvälja märkimisväärselt alandada. Sellel abinõul on aga ka varjukülg – ruumist võib saada Faraday lõks, mis muudab selle hoopis elanikele veel kahjulikumaks. Ekraneerimine võiks olla viimane abinõu.

Ekraneerivate kardinate kasutamine
Kui akendest tuleb läbi märkimisväärselt kõrgsageduslikku EMVd (WIFI, mobiilside, radar jms), siis spetsiaalsed metalsed kangad võivad selle kiirguse kinni pidada. Kui aga jääb kardina ja seina vahele jääb vahe, tuleb osa mikrolainest sealt siiski läbi.

Loe lisaks: Nõuanded

 

Allikad:
1. Riiklik infoleht tooelu.ee. Elektromagnetväli.


2. National Cancer Institute. Magnetic Field Exposure and Cancer.
3. Vikipeedia. Elektriväli.
4. U.S. Environmental Protection Agency. Radiation: Non-ionizing and Ionizing.

5. Banaanisaar.ee. Elektromagnetväljad.