Telefonid

Põhiline elektromagnetiline saaste tuleb mobiiltelefonidest ja teistest traadita seadmetest. Mobiiltelefoni kasutab 80% maakera populatsioonist, see on rohkem kui 5 miljardil inimesel. On tähtis mõista, et kõik mobiiltelefonid pole samad. Täna on põhilised kasutatavad tehnoloogiad mobiilsignaali edastamiseks GSM (Global System Mobile) ja CDMA (Code Division Multiple Access).

Mobiiltelefoni kiirgust mõõdetakse erineeldumismäära ehk SAR-väärtusega (Specific Absorption Rate), mis näitab, kui palju kiirgust inimese kehasse neelduda võib. Euroopas on lubatud 2W/kg kohta 10 grammis inimkoes, USAs ja Austraalias 1,6W/kg kohta 1grammis inimkoes. Telefoni SAR-väärtus määratakse selle töötamisel maksimumvõimsusel. Ent SAR-väärtus iseenesest on kaheldav – kasvõi juba sellepärast, et testimisel kasutatakse vedelikku, mis on pleksiklaasist pea sees. Inimese aju on ju hoopis midagi muud!

Mobiiltelefonide ja üldse mikrolainete mõju on Eestis uurinud TallinnaTehnikaülikooli biomeditsiinitehnika instituudi raadiotehnika juhtivteadur ja emeriitprofessor Hiie Hinrikus.

Tema leiud on põnevad. Näiteks kiiritati vabatahtlikke tudengeid, kusjuures tudengid ise ei teadnud, keda kiiritati. Need, kes said kiirgust, ei suutnud mälu- ja tähelepanutestide keerulisemaid ülesandeid enam lahendada. Aju beetasageduse võimsus muutus, samasugused muutused toimuvad ka alkoholi toimel. „Meie uuemad uuringud on tõestanud muutusi isegi SAR-väärtuse 0,003 W/kg puhul, mis selgelt näitab kehtivate ohutusnormide küsitavust,“ ütles Hiie Hinrikus Eesti Päevalehe artiklis.

Eurobaromeetri uuringust on selgunud, et mitte üheski teises Euroopa riigis ei ole nii palju 6-10aastaseid telefonikasutajaid kui Eestis.

„Mobiiltelefonid ei emiteeri ioniseerivat kiirgust nagu röntgeniaparaadid, mis suudavad murda keemilisi sidemeid ja otseselt DNAd kahjustada. Aga need emiteerivad raadiosageduslikke laineid, mis mõjutavad inimese keha biokeemilisi signaale, mis aja jooksul võib põhjustada mitmeid probleeme ja tõsta oluliselt vähiriski. Just sellise kiirgusega on seotud ajukasvajad (glioomid), akustilised neuroomid, meningioomid, süljenäärmete kasvajad, silmavähk, munandivähk ja leukeemia. Kuigi DNAd otseselt ei mõjutata, mõjutab see DNA parandamise ja taastumise protsesse. Lõpptulemuseks on ikka kahjustatud ja talitlushäirega DNA,“ ütleb Ameerika tuntud holistiline arst dr Joseph Mercola.
Ära lase ennast eksitada neil, kes ütlevad, et DNA kahjustuseks pole kiirgus piisavalt tugev, et aatomeid elektronidest eraldada. Kolumbia Ülikooli teadlane Martin Blank on tõestanud, et DNA on selliste väljade suhtes väga tundlik. Kusjuures, tema sõnul on DNA eriti tundlik just EMVde suhtes.

2008. aastal oli USAs 237 913 uut ajuvähi juhtumit, millest kaks kolmandikku olid glioomid. Ka Eestis on suurenenud kasvajate esinemine nii lastel kui täiskasvanutel. See on suuresti inimese terviklikkusest võõrdumise tagajärg – toit, õhk, vesi, ravimid, ka mõtted – keskkond, kus me ennast hoiame, ja ained, mida me enda sisse paneme, on muutunud aina tehislikumaks.

Maailmas väga tunnustatud Rootsi teadlane Lennart Hardell (tema uuringule tugineb ka Maailma Terviseorganisatsioon) ütleb, et neil, kes kasutavad palju mobiiltelefoni juba teismeeas, on viis korda suurem tõenäosus saada täiskasvanuna ajukasvaja. Mõelda vaid lastele, kes täiesti teadmatult oma spetsiaalselt lastele disainitud telefoniga lobisevad!

WHO kuulutas mobiiltelefoni kantserogeeniks!

2011. aasta 31. mail teatas Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organization), tuginedes rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri (International Agency of Reasearch on Cancer) mobiiltelefoni mõju uuringule (mis omakorda põhines 27 teadlase tööle 14 riigist), et elektromagnetväljad võivad tekitada inimesele vähki ja on seega nüüdsest grupi 2B kantserogeen.

See on oluline verstapost maailma ajaloos – mobiiltelefonide kiirgus kuulutati WHO poolt sama ohtlikuks kui pestitsiid DDT, plii, bensiinimootori heitgaasid, keemilise puhastuse kemikaalid, trükitööstuse kemikaalid…

2011. aasta kevadel muutis Euroopa Liit ohutuks peetud EMVde ja mikrolainete osas oma suhtumist, eriti mobiiltelefonide ja teiste juhtmeta seadmete suhtes. Eriti rõhutati pressiteates, et vähendama peab mobiilidest tulenevaid raadiolaineid ja nende kokkupuudet lastega, sest neil on kasvajate tekkeks suurem risk.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee teates on otse öeldud, et „koolides ja klassiruumides peaks eelistama juhtmega internetti ning piirama mobiiltelefonide kasutust kooli territooriumil“. Samuti peaks raporti kohaselt korraldama teavituskampaaniaid, et tutvustada pikaajalise kasutamise potentsiaalseid bioloogilisi mõjusid keskkonnale ja inimese tervisele. Seejuures tuleb eriti tähelepanu pöörata lastele ja noortele. Ühtlasi soovitas Euroopa Nõukogu edastada informatsiooni DECT-tüüpi juhtmeta seadmete kohta, näiteks juhtmeta telefonid, beebimonitorid jm koduseadmed, mis eritavad pidevalt impulsslaineid, kui seadmed on ooterežiimil.

Inglismaal ja Prantsusmaal on normaalne, et koolidesse ja lasteaedadesse ning nende lähedale ei panda mobiilimaste. Inglismaal on mobiiltelefonid mitmes koolis keelatud, suure hoo sai see trend 2012. aastal. Prantsusmaal viidi kiire internet üle optilisse kaablisse. Eestis aga rõõmustatakse, kui kool saab uue wifi-ruuteri või sisemasti – levi on ju parem. Kui 2009. aastal avaldas Euroopa Parlament, et lastele ei peaks mobiiltelefone reklaamima ning liiga agar mobiiltelefonide kasutamine on lastele ohtlik, siis tõesti kadus üheks hooajaks ka EMT Lotte-mobiili kampaania. Kahjuks tuli see veel võimsamalt tagasi.

Arvestatada tasub, et ka Bluetooth-handsfree kiirgab raadiosagedusi, kuid nende võimsus on u 20 korda väiksem kui mobiiltelefonil. Bluetooth seadmed saadavad ka ooterežiimis majakasignaali. Lauapealne, statsionaarne Bluetooth-handsfree mobiiltelefonile tekitab pideva ekspositsiooni. Sama kehtib autosse mõeldud Bluetooth-handsfree kohta.

Ka juhtmeta lauatelefone peaks vältima, kuna nende põhiseade tekitab pulseeritud mikrolaineid isegi siis, kui telefoni ei kasutata ning need lained on tugevamad kui heas levialas kasutatava mobiiltelefoni puhul. Parem vaheta see tavalise, juhtmega telefoni vastu. Kui siiski leiad, et on vaja juhtmeta telefoni kasutada, osta analoogmudel, mis tekitab raadiosageduslikke signaale vaid telefonikõne ajal.

Allikas:

Kiirgusinfo.ee