Valgustus

Elektromagnetväli võib osade valgustite puhul olla märkimisväärselt kõrgem kui teistel. Näiteks säästupirnid, päevavalguslambid ja kõik muud valgustid mis kasutavad elektroonikat või magnetilist ballasti tekitavad elektromagnetvälja, mis üksikvalgusti puhul pole kuigi suur, kuid mitu valgustit kokku tekitavad ka samaväärselt suurema elektromagnetvälja. Näiteks säästupirni laualambil või hõõglamp timmerlülitil, juhul kui see lamp on töötaja peale lähedal võib hakata mõjutama töötaja mõttetegevuse teravust, mõjudes ajurütmidele.

Kompaktfluorestsentslambi (säästupirni) poolt tekitatud tervisemõjud: selgitab Tarmo Koppel siin ja siin

Tarmo Koppeli poolt mõõdetud valgustiliikide kvaliteedi pingerida – mida suurem punktiskoor, seda inimsõbralikum (produktiivsust soodustav) valgusti.
loomulik päevavalgus 100p
LED 70p
halogeenpirn 63p
hõõglamp 61p
päevavalguslamp (toru) 59p
säästupirn 54p
hõõglamp timmerlülitil 48p

 

Säästupirnide problemaatilised aspektid

Saastelekter
Saastelektriks nimetatakse kõrgsageduslikku müra elektrivõrgus, mis tuleneb kõrgsagedusrežiimil töötavatest impulssadapteritest ning vooluvõrgu sageduse (50Hz) harmoonikutest. Viimaseid genereerivad säästupirnid üsna intensiivselt, erinevalt mitmetest teistest valgustiliikidest

Valguse spekter

Säästupirnide spekter on hüppeline, üksikute „piikidega”, elavhõbeda või teiste gaaside lainepikkusel, mis jätab silmale petliku mulje valgest valgusest. Inimesed võivad leida ebamugava olevat selliste lampide valguses töötada, eriti lugeda (joonis). Ka silmad võivad sellises mitteharjumuspärases valguses väsida kiiremini.

Elavhõbe
Säästupirnide valgustitehnoloogia põhineb peamiselt elavhõbedaaurudel. Kuigi normaalse kasutuse jooksul ei tohiks need gaasid pirni korpusest välja pääseda, võib siiski esineda pirnide purunemisi, mis saastavad elu- või töökeskkonda mürgiste kemikaalidega. Lohutavaks asjaoluks võib siiski pidada, et elavhõbeda kogus säästupirnis on väga väike – neli kuni viis milligrammi.

Loe edasi: Tarmo Koppeli ajaveeb