Hallitus

Seda ei ole alati näha ja me ei pruugi isegi selle lõhna tunda, aga see mõjutab hinnanguliselt 17-24% Põhjamaade, 25% Hollandi ja 37% Kanada ja Uus-Meremaa majapidamistest (Gunnbjornsdottir et al, 2006) ja kujutab olulist ohtu nende tervisele, kelle organism ei suuda selle vastu antikehasid toota. Jutt käib hallitusest, mida on nimetatud ka järgmiseks asbestiks. Hallitus kui ökosüsteemis vajalik surnud orgaanika lagundaja põhjustab elamutes suuri probleeme. Energiatõhusad hooned sarnanevad kilekotile (õhu- ja veekindlad), kus puudub passiivne ventilatsioon. Ehituskomisjon saab aina rohkem kaebusi kondensatsiooni asjus. Lisaks on hakatud naturaalse, hallitusrünnakule vastupidavama palgi asemel kasutama kunstlikke materjale, mis on hallitusele heaks kasvulavaks. Need kaks asjaolu muudavad meie tuleviku üsna tumedaks.

Hallituse põhjustajaks on niiskus

Hallitus vajab kasvamiseks niiskust. Mikroobid on kõikjal üle planeedi, alates Arktikast kuni Antarktikani ja enamus ehitus- ja viimistlusmaterjale on ideaalseks kasvulavaks hallitusele. Hallituse avastamisel on võtmeküsimuseks niiskusallika tuvastamine. Kui pind on 48 või enam tundi niiske, hakkavad bakterid ja hallitusseened seal kiiresti arenema.

  • Kondenseerunud pinnal näeme veepiisku. Kondenseerumist võivad põhjustada õhuniisutajad, märgade riiete kuivatamine ebapiisava passiivse ventilatsiooniga ruumis, ilma lõõrita gaasiseadmed, köögiaurud (küpsetamine jne), pesu pesemine ja –kuivatamine, duši ja vanni võtmine, liiga palju inimesi magamistoas (inimorganism eritab muuhulgas veeauru), soojustamata maja, ühekordsed aknad (kondensatsioon tekib seintele ja/või akendele).
  • Probleemid torustiku, kanalisatsiooni ja katuse ja vihmaveetorudega, mis võimaldavad hallitusel majja pääseda.
  • Ehitamine lammile või veesoonele
  • Ebapiisav kanalisatsiooni äravool
  • Ehitamine kõrgendiku sisse, orgu või mäejalamile.
  • Peenramaa puutub majaga kokku.
  • Vihmutid kastavad majaseinu
  • Elamine niiskes piirkonnas (suhteline õhuniiskus üle 70%)
  • Puuduv või ebapiisav veebarjäär niiskes piirkonnas (vesi saab tungida majja)
  • Ebapiisav põrandaalune ventilatsioon
  • Metallkarkassiga majade soojussillad põhjustavad kondensatsiooni
  • Betoonkate vabastab jätkuvalt tonnideviisi niiskust siseruumidesse
  • Maja on ehitatud niisketest palkidest või jäeti palgid ehitamise ajal vihma kätte
  • Mitmed ehitusmaterjalid nagu vinüül, metallid, keraamika, õhukindlalt suletud palgid või betoon on halva niiskusimavusega (ei “hinga”) ja see loob temperatuurikõikumisi erinevate pindade vahel
  • 24% maakera elanikkonnast ei suuda luua hallitusvastaseid antikehi. Seega tunnevad nad end niiskuskahjustustega hoones halvasti.

Ohud tervisele

Pole tõenäoline, et must hallitus üksi vastutaks arvukate tervisehädade eest, mis tabavad niiskuskahjustustega hoonete elanikke. Tänapäeval arvatakse, et süüdi on bakterite ja seente kooslused ning nende kõrvalproduktid (osakesed, spoorid, endo- ja mükotoksiinid). Umbes veerandil inimkonnast puudub genotüüp (haplotüüp), mis loob hallitusevastaseid antikehi. Iga kord, kui nad lähevad hallitavasse hoonesse, tekib neil organismis põletikuline reaktsioon, mis niisama lihtsalt ei taandu. Ülejäänud osa rahvastikust toodab antikehi, mis tunnevad hallituse ära ja muudavad kahjutuks. Hallituse tekitatud põletik mõjutab ajuprotsesse ja võib põhjustada kroonilise väsimusega seotud sümptomeid. Hallituse tõttu võivad mõned inimesed end kodus erakordselt halvasti tunda, sealsamas elava partneriga aga on kõik korras.

Väga detailselt kirjeldab hallituse poolt tekitatud terviseprobleeme Dr Ritchie Shoemaker.

  • Magamisest sõltumatu väsimus. Unehäired: lühikesed uinakud päeva jooksul, suutmatus öösiti uinuda.
  • Kopsuhaigused: korduvad külmetused ja gripp, mis alluvad ravile raskelt, köha, põskkoopapõletik, heinapalavik, kopsupõletik.
  • Kroonilise väsimuse sündroom: peavalu, unehäired, segasusseisund (hajameelsus, sõnade unustamine, halb lühimälu), ebaharilikud valud, halb termoregulatsioon (külm, soe)
  • Umbes 30% patsientidest teatab sagedast urineerimisest ja janust (mis pole seotud suhkruhaigusega), samuti saavad nad kergesti “elektrit” kokkupuutel kodumasinatega ja- seadmetega.
  • Paljudel areneb keemiline ja elektromagneetiline ülitundlikkus
  • Niiskuskahjustusega ruumidest eemaldudes kaovad ka sümptomid

Hallituse poolt põhjustatud haiguste ravi

Hallitusest põhjustatud vaevuste iseloom ei ole veel päris selge. Sageli diagnoositakse inimesel krooniline väsimus, teadmata, kas seda põhjustab hallitus või miski muu.

Hallituse testimine

Nii mõneski probleemses ruumis pole hallitus silmaga näha ega kopituslõhn tuvastatav. Tegeliku olukorra välja selgitamisel tuleb appi keerukas aparatuur, millega kaardistatakse niiskustase. Proovid erinevatest niiskuskahjustusega materjalidest saadetakse laborisse. Peidetud hallituse ja temperatuuri erinevuste avastamiseks kasutatakse boreskoopi ja infrapuna kaamerat. Kindlaks tehakse ehitusmaterjalide niiskusimavus jpm omadused.

Hallituse eemaldamine

Kuigi enamus hallitusspoore on surnud, sisaldavad need tervisele kahjulikke mükotoksiinne. Selles mõttes ei saa rääkida hallituse tapmisest vaid pigem niiskusallika kaotamisest ning füüsilisest hallituse eemaldamisest mikrofiiberlapiga. Kasuta ka tolmuimejat, millel HEPA-filter. Mittepoorsel pinnal lahusta 20% vett 80% äädikaga. Poorsel pinnal kasuta 70% alkoholilahust. Puhasta mikrofiiberlapiga. Ära kasuta pleegitajat, mis on paljudele seentele viljakaks kasvulavaks! Kui nähtav hallitus hõlmab rohkem kui ühe ruutmeetri, kutsu appi ehitusbioloog või akrediteeritud spetsialist.