Kaevuvesi

Kui ühiskondlikku veevärki kontrollitakse regulaarselt, siis isikliku kaevuvee kontrollimine pestitsiidide, nitraatide, pH jms suhtes jääb omaniku õlule.

Saasteained

Mida jälgida kaevuvee puhul?

  1. Vee kvaliteet sõltub geograafilisest asukohast. Olenevalt sinu elukohast võib sul kaevuvees olla pinnaseosakesi, radooni, raskemetalle, seleeni, pestitsiide jms.
  2. Radioaktiivsed mineraalid nagu uraan on kogu aeg pinnases. Uraan poolestub paljudeks isotüüpideks, sh radooniks, mis sissehingamisel mängib rolli kopsuvähi kujunemisel. Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on kõige radooniohtlikumad piirkonnad eelkõige Tallinna ümbruses ja Ida-Virumaal. Tallinna ümbruse probleemsemateks aladeks on Tiskre, kohati Tallinn , Hundikuristik (see on Tallinna üks kõige kõrgema kiirgustasemega piirkondi ja asub otse Lauluväljaku kõrval), Maardu, Kallavere, Jõelähtme, Kuusalu, Vihula, Harku, Rae Jüri, Lagedi ja Peetri küla. Vaata radooni kaarti siit ja siit.
  3. Nitraadid ja nitriidid on väetistes (põllumajandus), loomade väljaheidetes, septikuga kogumiskaevudes ja reovee puhastusesüsteemides. Suures kogudes nitraadid võivad tekitada imikute sinitõvesündroomi (methaemoglobinaemia)
  4. Kõrge soolasisaldus võib muuta veejoogi kõlbmatuks
  5. Pestitsiidid esinevad põllumajandus- ja metsanduspiirkondades. Regulaarne vee kontroll erinevatel aastaaegadel on kindlasti vajalik.
  6. Mikroorganismid võivad ilmuda, kui septikmahutid lekivad. Mikroorganisme on farmiloomade sõnnikus ja nad võivad sattuda tormiga vette. Probleem on tõsisem põuasel ajal, kui veetase on madal, kuid ka üleujutus on potsentsiaalne miksoorganismide leviku põhjus.
  7. Raskemetallid nagu plii ja vask võivad tulla roostetanud torustikust või lähikonnas asuvast tööstusest (kaevandus, metallitööstus, puidutööstus, ehitus)