Endokriinseid häireid põhjustavad kemikaalid

2012.aastal avastati, et üle 800 kemikaali meie koduses majapidamises võivad tekitada rinna- ja eesnäärmevähki, munandi- ja kilpnäärmevähki ja lisaks käitumishäireid lastel. Nagu selgus Rahvusvahelisel Androloogiakongressil Melbourne’s (veebruaris 2013), on kodukeemial ja toidul selge seos meeste viljakuse ja munandivähiga. Arstide hulgas tehakse juba vastavat selgitustööd.

Lapsed ja rasedad on hormoone kahjustavate kemikaalide suhtes eriti tundlikud.

Alates II maailmasõjast on igapäevaelus kasutust leidnud kümned tuhanded kemikaalid, mille mõju inimorganismile ei ole adekvaatselt hinnatud. Eriti ärevakstegev on fakt, et endokriinseid häireid tekitavaid aineid on kõikjal meie ümber: alates metallpakendite kestadest kuni parfüümideni. Seda sisaldavad kõik lõhnastatud tooted meie kodus, aga ka mõned hambaplommide koostisosad, pestitsiidid ja mis veel hullem, beebide lutipudelid. Hiljutises rinnavähi fondi uurimuses avastati BPA-d austraalia populaarsetes konservtoitudes. Vaata, kuidas need kemikaalid panustavad ülekaalulisuse epideemiasse.

Laadi alla: BPA on sõimusõna

BPA a dirty word (456 kb pdf)

Kus asuvad endokriinseid häireid tekitavaid ained sinu kodus?

  • Ftalaadid-polüstüreen, polükarbonaat, PVC
  • Lõhnaained – parfüümid, õhuvärskendajad, hügieenitarbed
  • Isepruunistavad tooted
  • Bisfenool-A (BPA) – epoksüvaigukest, mis vooderab enamikku konservikarpe
  • Mittenakkuvad köögiriistad sisaldavad perfluorooktaanhapet
  • Scotchgard firmamärk–veekindel riietus, mikrolaineahjus valmistamiseks mõeldud toidupakendid, vaibad, madratsid, mööbel…
  • Pestitsiidid- kloororgaanilised(DDT,mis laguneb pinnases siiamaani), atrasiin ja organofosfaadid
  • leeke hülgavad kemikaalid meie ehitus- ja viimistlusmaterjalides
  • Polüklooritud bifenüülid(PCB-d) leidsid laialdast kasutust tööstuses jahutusvedelikena ja määretena. Kuigi ühend keelati aastal 1977, leidub seda siiamaani katseisikute organismis.

96% rasedatest naistest leidub veres BPA-d (Science News, 2011)

Terviseprobleemid

Sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad ained matkivad, blokeerivad või muudavad hormoonide käitumist. Erinevalt teistest toksiinidest avaldub nende ainete kahjulik mõju varem kui tavaliselt ohtlikuks loetakse. Nende ainete mõju arvestatakse ajastuse ja kestvuse, mitte koguste järgi. Seetõttu ei ole ekspertide pingutused määrata vastavate ainete ohutuid koguseid meie toidus ja kodukeemias tulemusrikkad. Loomkatsed on näidanud, et hormoonidesse sekkuvad ained muudavad sündimata isase loote testosteroonitootlikkust juba teisel rasedusnädalal. Sel ajal pole paljudel naistesl veel aimugi, et nad ootavad last!

Uurimistulemusi arvestades korraldas Taani valitsus 2006. aastal kampaania, kus hoiatati lapseootel emasid kosmeetika ja hügieenitoodete eest.

Kasvav uurimistööde hulk näitab, et kõnesolevad ained põhjustavad mitmeid reproduktiivseid muutusi (varajane puberteet, elujõuetu sperma, allalaskumata munandid, viljatus), käitumisprobleeme ja erinevaid vähivorme (rinna-, emakakaela- ja eesnäärmevähk). Kasvav tõendite hulk näitab, et needsamad kemikaalid on 60 aasta jooksul arvatavasti kahekordistanud rinna- ja eesnäärmevähi, viljatuse, rasvumise, suhkruhaiguse ja ADHD juhtumeid. (Breast Cancer and the Environment Research Centre).

Lahendused

  1. Väldi konserveeritud toite. Osta värskeid puu- ja juurvilju (võimalusel orgaanilisi) ja eelista klaas- ning paberpakendeid
  2. Väldi lõhnastatud hügieenitooteid, puhastusvahendeid, õhuvärskendajaid, deodorante ja eriti parfüüme!
  3. Ära hoia toitu ja jooke plastikust pakendites (isegi ohutu plastik sisaldab kemikaale).  Vali selle asemel klaas, roostevaba teras, keraamika ja kuumakindel klaas.
  4. Ära kasuta levinud pestitsiide
  5. Väldi Scotchgard’i kaubamärgi tooteid
  6. BPA-vaba plastik pole alati ohutu