Päikesekaitsekreem

Kuigi päikesekaitsekreemid on populaarsemad kui iial varem, on nahavähki haigestumine tõusuteel. Uurimusega on näidatud, et enamuses päikesekaitsekreemides ei ole UVA ega UVB kiirguskaitset, samas võivad need sisaldada nahale ja hormoonidele kahjulikke kemikaale, tõstes nahavähi riski (Environmental Working Group in 2011). Päikesekaitsekreeme on kaht tüüpi: mineraalsed ja mittemineraalsed ning nende kahe kombinatsioonid.

  1. mineraalsed kreemid, mis sisaldavad tsinkoksiidi ja titaandioksiidi kaitsevad reeglina UVA-kiirte vastu, kuigi mõnedes leidub mürgiseid nanoosakesi, mis tungivad nahka.
  2. mittemineraalsed kreemid sisaldavad oksübensooni, oktüülhapet, 2-etüülheksüülsalitsülaati jaavobensooni. Paljusid neist seostatakse raskete terviseriketega.

Oksübensoon, mida leidub rohkem kui pooltes päikesekaitsekreemides (ja 96% USA elanike veres) võib tekitada allergilisi reaktsioone. See on potentsiaalne hormoonsüsteemi häirija ning imendub naha sisse suurel hulgal. Eksperdid ei soovita seda lastel kasutada (EWG, 2011).

Mida tasub tähele panna päikesekreemi valides?  

Päikesekreem peab efektiivselt kaitsma laia UV-kiirguse spektri eest, olemata sealjuures kahjulik. Mineraalsed kreemid on sel põhjusel paremad.

 Kuidas end nahavähi eest kaitsta?

  • Ära usalda päikesekreeme
  • Viibi rohkem varjus
  • Kanna mütsi, rõivaid ja päikeseprille
  • Ära liialda: päike on meie suurim tervendaja. Me kõik vajame päikesepaistet, mis tõstab tuju (mõjutab serotiniini taset) ja aktiveerib D-vitamiini meie nahas. Viibimine varahommikuse ja hilisõhtuse päikesepaistel on meie vaimse ja füüsilise tervise pant.