Pestitisiidid

Paljud kemikaalid meie kehades on pestitsiidid, pihustatud meile tundmatute põllumeeste poolt riikides, mille põllumajanduses rakendatakse meile täiesti tundmatuid praktikaid (Steinberger, 1998).

Pestitsiidid on nii levinud, et planeedil pole kohta, kust neid ei leiaks.

Vähem kui 0.1% pestitsiididest jõuab oma sihtmärgini: kahjurini. 99,9% jääb keskkonda. „Tänu“ pihustamisele levivad pestitsiidid ka neisse piirkondadesse, kus põllumajandus puudub ja nii on pestitsiide (DDT) leitud isegi jääkarude maksast.

USA merebioloog ja raamatu „Vaikne kevad“ (Silent Spring, 1962) autor Rachel Carson oli 1950ndtel ja 60ndtel esimene, kes hakkas rääkima pestitsiidide kahjulikust keskkonnamõjust. Keemiatööstuste ja valitsuse vastuseisust hoolimata viis see laialdastele DDT ja teiste pestitsiiditüüpide keelustamise ja USA Keskkonnakaitse agentuuri (US Environmental Protection Agency) loomiseni. Nüüd teatakse, et paljud neist kemikaalidest olid endokriinsüsteemi lõhkujad. 1990ndte I poolel avastati, et ühes Florida saastatud järves olid isastel alligaatoritel liiga väikesed peenised – väärareng, mida põhjustasid DDT ja teised pestitsiidid.

Kahjur (ing k pest) on organism, mis asub valel ajal vales kohas (Rogers, 2005).

Pestitsiidid meie kodus

  1. Toit – uuemad uurimused on leidnud suuri koguseid pestitsiide õuntest, sellerist, maasikatest, pirnidest, spinatist, nektariinidest, viinamarjadest, paprikast, kartulitest, mustikatest, peakapsast ja lehtkapsast (EWG, 2011). Rangelt soovituslik on valida orgaanilised variandid. 
  2. Kodused putukatõrjevahendid
  3. Lemmikloomatarbed, sh täirihmad ja šampoonid.
  4. Lindaani ja permetriini sisaldavad täitõrjevahendid
  5. Umbrohutõrjevahendid jt aiakemikaalid
  6. Levinud termiitide ja putukate tõrjevahendid kodus
  7. Elukoht farmide, golfiväljakute või metsaistanduste lähedal
  8. Vee joomine kraanist, puurkaevust, kaevust, paagist
  9. Basseinid ja kümblusbasseinid, kus kasutatakse pestitsiide (palju kasutatakse ka vaske)