Plii

Pliipõhised värvid

Pliibaasil värvid ei ole ohtlikud, kui neid ei häirita aga pliitolm, mis tekib remontimisel kujutab ohtu eelkõige lastele ja rasedatele.

Kus leidub pliid

Pliitolm võib tekkida vana maja renoveerimisel, sest pliibaasil värve kasutati kuni 1970ndte aastateni. Kuni aastani 2000 (mil pliibensiini kasutamine Eestis keelati) sisaldasid autode heitgaasid pliid, mida leidub maanteetolmus siiamaani tonnide viisi. Pliid satub keskkonda veel kaevandustest ja seda kasutatakse mõnede küünalde tahi koostisosana. Pliiga võib kokku puutuda seoses töö või hobiga: kalamehed, kes kasutavad pliist tehtud õngekonksu, vitraažikunsti harrastajad, mööblirestauraatorid, mehhaanikud, jahimehed ja maalikunstnikud. Kui sa tegeled mõnega neist, soovitame enne elumajja sisenemist vahetada riided ja käia duši all. Pliitolmu võivad koju tuua ka lemmikloomad.

Plii joogivees

Oletatakse, et Rooma impeerium hävis seetõttu, et nende joogivees leidus pliid.

Plii võib sattuda joogivette mitmel põhjusel.

  1. Peamisteks pliiallikateks joogivee saastumisel on vanade torustike liitekohad, kus on kasutatud pliisulameid. Torustikest plii vabanemine sõltub vee kloriidide ja lahustunud hapniku sisaldusest, pH-st, temperatuurist, vee karedusest, torustiku pikkusest, jootekohtade arvust ja vee seismise ajast torustikus. Pehme, kergelt happeline vesi on väga hea pliiühendite lahusti. Seetõttu võib uute vasktorustike puhul vee Pb sisaldus torustikus olla just hommikuti kõrge – ulatudes 76–282 µg/l (Cuenot jt, 2005).
  2. Vasktarvikud ja kraanid sisaldavad kuni 4,5 % pliid
  3. Kuni 1930ndteni levinud pliist kanalisatsioonitorustik võib endiselt olla kasutuses paljude suuremate linnade vanemates linnaosades
  4. PVC-torudes võib olla pliid ja kaadmiumist stabilisaatoreid, mis võivad lekkida.
  5. Plii satub vee kogumispaaki katuselt koos vihmaveega.
  6. 20. sajandi I poolel oli pliist kanalisatsioonitorustik väga levinud.
  7. 10 aastat (1998 – 2008) väldanud uurimus näitas, et tuhandetes USA koolides oli joogivesi saastunud plii, pestitsiidide jms-ga (Cutler, 2009).
  8. Pliilekke tõenäosus tõuseb, kui veetorud on roostes ning vesi klooritatud.
  9. Ei tasu arvata, et juues vett paagist pääsed pliist. Paagivesi võib sisaldada plii osakesi katusevärvist ja vihmaveetorudest. Pliid eraldab katusekonstruktsiooni isoleeriv pliimaterjal. Seetõttu tuleks paagivett  regulaarselt kontrollida.

Olukord Eestis

Eestis on joogiveest leitud pliikontsentratsioonid olenevalt asukohast erinevad, jäädes enamasti oluliselt alla lubatud piirkontsentratsiooni. Samas on oluline tähtsus piirkonnas asuva tööstuse mõjudel. 1988-1992. aastal Kundas leitud kambrium-vendi veekompleksi puurkaevude pliikontsentratsioonid ei ületanud tolleaegset lubatud piirnormi 30 µg/l, jäädes vahemikku 2–23 µg/l (Pihlak, 1994). Kui aga arvestada, et tänapäeva normid nii joogi- kui mineraalveele on kolm korda väiksemad – 10 µg/l, siis ei saa hinnata olukorda päris ohutuks.

Oluline on ära märkida, et Eesti elanikkonna teadlikkuse tõusuga on inimesed hakanud rohkem kasutama pudelites müüdavat nn ravi-lauavett ja ka apteekides müügil olevat nn “tervisevett” eeldades, et tegemist on ohutu ja kontrollitud joogiveega. 1992. aastal läbi viidud uuringud näitasid aga müügil olevates pudelivetes erinevate mikrokomponentide (sh plii) kõrgemat kontsentratsiooni. Pliikontsentratsioonid Eesti mineraal-, ravi- ja lauavetes ning karastusjookide ja õlle valmistamiseks kasutatavates kambrium-vendi veekompleksi vetes ületasid mitmel juhul isegi siis kehtinud piirmäära 30 µg/l.

Plii sisaldused Eesti mineraalvetes (Lippmaa ja Pihlak, 1992)

Ohud tervisele

Täiskasvanud: peavalu, väsimus, lihasvalud, anorexia, iiveldus, oksendamine, rahutus, koordinatsioonihäired, peapööritus, mälukaotus, kõnehäired, kahvatus, aneemia, viljatus, ebanormaalne sperma liikuvus ja morfoloogia, neeruprobleemid, seedehäired, närvisüsteemi kahjustused.

Lootekahjustused: ebanormaalne genitaalide areng, nurisünnitus, madal sünnikaal, surnultsünd, arengupeetus, käitumis- ja õpiraskused.

Lapsed: käitumis- ja õpiraskused, hüperaktiivsus, unetus, õudusunenäod. Mõned uurimused näitavad, et pliisisaldus veres 10 kuni 20µg/dl põhjustab intelligentsustaseme langust kuni kahe punkti võrra.

Samuti on leitud olulisi seoseid noorte kriminogeense käitumise ja plii sisalduse vahel luukoes (Needelmann jt., 2002).

Kuidas vähendada plii sisaldust joogivees?

  1. Kui vett pole viimase kuue tunni jooksul kasutatud, lase kraanil vähemalt kaks minutit joosta, enne kui jood.
  2. Ära kunagi kasuta kuuma vett otse kraanist joogiks või toidu valmistamiseks.
  3. Vältima peaks katmata kütteelemendiga veekeetjaid.
  4. Isegi need kraanid, millel on märkus „pliivaba“ võivad sisaldada kuni 4,5% pliid.
  5. Veefilter: pöördosmoosfiltrid või KDF. KDF on ülipuhta vase ja tsingi legeering (metallilaastud), millel on baktereid hävitav toime. KDF välistab bakterikasvu.  Eemaldab tõhusalt kloori, plii, elavhõbeda, raua, arseeni, kaadmiumi, kroomi, seleeni, kaltsiumkarbonaadi (karbonaatne karedus), magneesiumi, bakterid ja algloomad, mis teeb sellest suurepärase vahendi vee järeltöötluseks filtrisüsteemis, et toota kõrge kvaliteediga joogivett.

Plii meie kodus

Plii on üks mürgisemaid metalle, millega lapsed kokku võivad puutuda. Maailma Tervishoiu Organisatsioon teatas, et lubatud plii taset laste veres vähendatakse poole võrra (10 mikrogrammilt dl vere kohta viiele). See tähendab, et pliimürgitust hakatakse lastel sagedamini diagnoosima. Hetkel on USA, Austraalia ja ka Eesti norm 10 ug/dl

Väikelapsed, kes kõike suhu topivad, on pliimürgitusele eriti altid.

Plii ohud tervisele

Plii kahjustab kogu organismi. Aju on plii suhtes kõige tundlikum. Juba väike annus pliid võib põhjustada IQ taseme ja tähelepanuvõime alanemist, õpiraskusi, raskusi tunni jälgimisel, hüperaktiivsust, käitumisprobleeme, kasvuraskusi ja kuulmislangust. Suurema riskiteguriga on lapsed ja rasedad.

Pliiallikad kodus

  1. Pliibaasil värvid. Enne 1970ndaid ehitatud majades on värvainetes 50% pliid. Enamus pliist on seintevärvis, kust see koguneb aja jooksul tolmuga põrandale, katusele ja toanurkadesse. Seetõttu pead katuse või põrandapinna renoveerimisel kandma P3 respiraatorit ja ühekordset kaitseülikonda. Ennem värvi eemaldamist tuleb kindlasti testida, kas tegemist võib olla pliivärviga. Ehitusbioloog saab seda kiiresti kohapeal teha.
  2. Kraanivesi võib sisaldada pliid. Isegi need kraanid, millel on märkus „pliivaba“ võivad sisaldada kuni 4,5% pliid, mis tuleb vanast roostetanud torustikust, galvaniseeritud torudest, pliijoodistest ja torudest, mille peamine koostisaine on plii (kasutati kuni 1980ndte keskpaigani). Seetõttu on tähtis, et laseksid kraanil vähemalt kaks minutit joosta, enne kui jood.Teine lahendus on kasutada pöördosmoosfiltrit.
  3. Paagivesi on tõenäoliselt pliiga saastunud, kui katusel on katusekonstruktsiooni isoleeriv pliimaterjal, PVC vihmaveetorud või kui elad suurte teede läheduses.
  4. Eesti teedel on tonnideviisi pliid, mis on jäänuk 2000. aastani kasutusel olnud pliisisaldusega kütustest. Plii ei lagune aja jooksul ega muutu vähem mürgiseks.
  5. Toidunõudel võivad olla pliijoodised. Need on horisontaalsed augukestega piiratud ebaregulaarse kujuga paksud ühenduskohad, mitte lamedad nagu keevitusel. (The Lead Group, 2012).
  6. Hobid: vitraaž, õngekorgid, maalimisvahendid, autoakud, radiaatorid, püssikuulid. Riskigruppi kuuluvad ka vanade mänguasjade kogujad ja mööbli restauraatorid
  7. Ära hoia toitu pliist kristallnõudes, tinasulamis ega glasuuritud keraamikas.
  8. Ehitusmaterjalid: PVC (vinüül), katuse- või põranda konstruktsiooni isoleeriv pliimaterjal, pliijoodised, mida kasutati vanasti gaasi- ja veetorudes, sepistatud raud, polüetüleen, pakkekile
  9. Teised allikad: huulepulk, pliist või rauast sepistatud ehted, antiiksed mänguasjad.

 

Kuidas kontrollida pliisisaldust kehas?

  • vereanaüüs
  • juuste mineraalide analüüs