Radioaktiivsus

Radoon

Põhja-Eesti klindivöönd on Eesti maastiku pärl. Mere lähedus, suurejoonelised rannikupangad, joad ja kärestikud meelitavad inimesi siia rajama püsivaid eluasemeid. Samas kujutavad need alad endast looduslikku ohuallikat, sest pinnase radoonisisaldus on tihti suur või väga suur. Ka Lõuna-Eestis ja teistes piirkondades on looduskauneid kohti, kus pinnases on ohtlikult palju radooni.

Radooni peamine allikas on pinnas. Inimese elukeskkonnas võib sellele lisanduda ehitusmaterjalidest ja sügavamate veekihtide majandus- ja joogiveest eralduv radoon. Pinnases ja ehitusmaterjalides tekib radoon nendes leiduva 238U tütarelemendi raadiumi (226Ra) radioaktiivsel lagunemisel. Tekkivast radoonist eraldub pinnast või ehitusmaterjali moodustavate tahkete osakeste vahelisse õhku üldjuhul 15–40%. Kui palju radooni eraldub, oleneb kivimi (või ehitusmaterjali) poorsusest ja lõhelisusest: mida poorsem ja lõhelisem, seda rohkem eraldub.

Radoon ja terviseriskid.

Radoon on loodusliku ioniseeriva kiirguse allikatest inimese tervisele kõige ohtlikum. Ta on mürgine ja põhjustab rakumutatsioone. Organismi sattudes jätkub radooni radioaktiivne lagunemine.

Radoon on suitsetamise kõrval olulisemaid kopsuvähi põhjustajaid. Eriti ohtlik on radooni ja suitsu koosmõju. Kopsuvähki haigestumistest on 10–30% tingitud suurest radoonisisaldusest (üle 150–200 Bq/m³) eluruumide siseõhus. Suitsetamise koostoimel võib vähi soodumus veelgi suureneda.

Et radooni kahjulikku toimet inimeste tervisele vähendada, on eluruumide siseõhus kehtestatud radoonisisalduse lubatud piirsisaldused: USA-s 150 Bq/m³ ja enamikus Euroopa maades, sh Eestis, 200 Bq/m³.

Uraan pinnases.

Radoon satub majade siseõhku peamiselt majaalusest ja vahetu ümbruse pinnasest. Radoonisisaldus maja siseõhus kujuneb seda suuremaks, mida suurem on see pinnase õhus.

Igale poole ei tasu ehitada.

Kui võrrelda vaatluspunktides mõõdetud radoonisisaldusi ning Eestis piiranguteta ehitustegevuseks lubatud norme (50 000 Bq/m3), selgub, et tervelt neljandikus vaatluspunktidest ületab pinnaseõhu radoonisisaldus lubatu kuni kolm korda.

Põhja-Eesti klindivöönd on teatavasti küllalt tiheda asustusega, seal paikneb nii suuremaid (Tallinn, Narva, Sillamäe) ja väiksemaid linnu (Maardu, Kunda, Püssi) ning alevikke (nt. Toila) kui ka külasid (nt. Varja, Ülgase) ja üksiktalusid. Selles vööndis ületab radoonisisaldus pinnaseõhus meetri sügavusel maapinnast soovitusliku piirväärtuse kuni 8 korda, üksikjuhtudel kuni 42 korda.

Suure radoonisisaldusega alasid leidub samuti Ida- ja Lõuna-Eestis, kuid sagedamini Lõuna-Eestis Devoni kivimite levilal. Lõuna-Eestis väärivad erilist tähelepanu näiteks Luunja, Põlva, Tsooru, Taagepera ja Viljandi ümbrus, kus arvutuste kohaselt ületab radoonisisaldus pinnaseõhus lubatud piiri kuni kaks korda, kuid otseste mõõtetulemuste järgi kuni neli korda.

Lääne-Eestis ja Lääne-Eesti saartel jääb radooni tase valdavalt normi piiresse.

Ka erinevates ehitusmaterjalides võib leiduda radioaktiivseid nukliide, eriti neis, mis pärinevad pinnasest. Tähelepanelik tuleks olla betooni, telliskivide, naturaalsete ehituskivide, naturaalse kipsi osas.

Allikas: Eesti Loodus